Kui Solarise keskus avati, hakkas inimeste suus levima jutt, et tegemist on äärmiselt koleda hoonega ja see rikkuvat oma massiivsuses linnapilti. Esmalt ei näinud ma ühtegi põhjust miks kahelda lumpeni laimus, eks endalegi tundus selle maja juures midagi tavapärasest kõrvalekaldunud.
Kord novembris sügavamalt juureldes selle ehitise olemuse üle, taipasin, et see ei olegi mitte niiväga lihtsa arhitektuuriga hoone. Sellest leiab peent Art Deco hõngu mis segatuna tänapäevase klaasmoosiga ja nõukogude aegse postmodernismi igandlike elementidega moodustab huvitava ja vaatemängulise ehitusKUNSTi näite.
Selgitades selle hoone väärtust kõrvalseisjaile, läksin Madisega (lõpetanud EKA magistrikraadiga :P … sorri Madis) vaidlema stiilide üle. Minu väitel, et Art Deco ja Juugend (Art Nouveau) ei ole üks ja sama stiil ei paistnud olevat kaalu… just selle sama fakti pärast, et mina olen majandus- ja tema kunstikraadiga. Õnneks mul meenus see vaidlus täna ja olles internetile niivõrd lähedal otsustasin enda väite tõestuseks lisada siia ka mõne pildi mis näitavad kõige selgemini miks mul on õigus ja Madis eksib. Need on siis postituse lõpus.
Oluline on siiski see, et kõrvaltvaatajad viimaks mõistaksid, et tegemist on ilusa ja läbimõeldud arhitektuuriga hoonega. Põhjus miks ta meie linnapilti võib-olla ei passi ongi see, et Tallinnas leiab niivõrd vähe Art Deco hooneid mis koos Solarisega linnapilti ühtsemaks muudaksid.





3 kommentaari
Osaliselt olen sinuga nõus, osaliselt mitte - nimelt pole Solarise keskuse väljanägemisel midagi viga, aga uksed on minu andmete kohaselt täielik pask:)
Eks kurjam ise tuleb ikka kõige esimesena kaema ja kommenteerima… vana nipp, nii ei kindlusta sa endale alibit minu silmis.
Olgu, keskus on täielik peldik koos ustega:D